Ametnikke vähemaks!

Suuresti oli selle suhteliselt suure palgatõusu põhjuseks uue avaliku teenistuse seaduse kehtimahakkamine, mis kaotas ära eripensionid ja lisapuhkused, mis mitmelgi juhul kirjutati põhipalgale juurde. Palgatõusu on seni soodustanud ka tõsiasi, et avalikus sektoris töötab kõrgharidusega inimesi rohkem kui erasektoris, ametnike seas ulatub kõrgharitute osakaal üle 70%. Tõsi, avaliku sektori ametnike arv on alates 2008. aastast tasapisi vähenenud, ent avaliku sektori töötajate protsent on samas mitme viimase aasta jooksul jäänud püsima 22 protsendi peale. Sellal kui ametnike arv eelmisel aastal vähenes, suurenes keskvalitsuse töötajate arv 1%, sihtasutuste ja avalik-õiguslike asutuste töötajate arv aga lausa 6,4%.

Toimetus pakub välja ühe kokkuhoiukoha. Riigiinstitutsioonid eesotsas ministeeriumitega peavad suuri avalikku suhtlust koordineerivaid üksusi, mille poole võrra vähendamisest sünniks peale kuluefektiivsuse veel ka see kasu, et rohkem teavet jõuaks avalikkuse ette otseallikatest, ministritelt ja konkreetse haldusalade juhtivametnikelt, läbimata PR-masina info ümmarguseks (sisutumaks) lihvimise masinat.

Osas sektorites on riigi õhemaks muutmise protsess juba toimunud. Politsei- ja piirivalveameti näide tõendab, et on valdkondi, mida liiga õhukeseks kärpida ei tohi. Üks neis on kahtlemata sisejulgeolek ja teine riigi kaitsevõime. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori hiljutine tunnistus, et osa kriminaalasju jäetakse ülekoormuse tõttu tegelikult uurimata ning mõne uurija töölaual on korraga paarsada menetlust, šokeeris avalikkust ja tekitas õigustatud küsimuse, miks on PPA nii oluline valdkond alarahastatud.

Jüri Raidla püstitatud ja viimati Toomas Lumani taas kord avalikkusele meenutatud küsimus, missugust riiki me suudame ja tahame pidada, on endiselt aktuaalne. Loodetavasti võib vastne rahandusminister Maris Lauri teada anda, kuidas tema viimati riigikogus sõnastatud riigipalgaliste arvu vähendamist vähemalt 500 kaupa aastas ellu rakendub.